Otsing Filmiarhiivist   Otsingusüsteemi abil on Teil võimalik leida Teid huvitavat informatsiooni kogu lehekülje tekstiosa ulatuses  In English	Tartu Rahu - 90 Tartu Rahu- “90” Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsuse ja inglise keelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal. Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4. veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Rahulepingule allakirjutanud: -Eesti Demokraatliku Vabariigi Valitsuse esindajad: - Asutava Kogu liige – Jaan Poska, - Asutava Kogu liige – Ants Piip, - Asutava Kogu liige – Mait Püüman, - Asutava Kogu liige – Julius Seljamaa, - Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots. -Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu esindajad: -Tööliste, talupoegade, punaarmeelaste ja kasakate nõukogu Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige – Adolf Joffe, -Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige – Issidor Gukovski Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse. Mõned Antandi riigid olid rahulepingu sõlmimise vastu. Nõukogude Venemaa oli pärast bolševike võimuletulekut jäänud poliitilisse isolatsiooni. Ka Eestil nappis rahvusvahelist tunnustust. Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. Tartu Rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eesti leidis oma sammuga lahenduse Nõukogude-Vene blokaadi tõttu tekkinud maailmapoliitilisele ummikule. Välisilmale oli see tõestuseks, et Nõukogude Venemaaga on võimalik läbirääkimisi pidada ja rahvusvahelisi lepinguid sõlmida. Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure. Lepingu sõlmimise järel arenes siinne majanduselu tänu asjaolule, et Nõukogude Venemaa müüs suure osa oma tohututest kulla- ja väärismetallide varudest 1920. aastate algul Läänele just Eesti kaudu. See 89 aastat vana leping, üks meie iseolemise baasdokumentidest, lasebki meil nüüd elada demokraatliku iseseisva riigina; me saame olla läänelik õigusriik, vaba paljudest pahedest, mis on jäänud kummitama mitmeid neid riike, kelle saatust pidime viiekümne okupatsiooniaasta vältel jagama. (President T.H. Ilves'e kõne 02.02. 2009.a. ) Tartu rahu kronoloogia 5. 12. 1919- algab Tartu rahukonverents. Läbirääkimiste esimesel etapil toimuvad vaidlused Eesti-Vene piirijoone ja sõjaliste tagatiste ümber. 7.-20.12. 1919- Narva all toimuvad ägedad lahingud pealetungiva Punaarmeega, kes püüab relvadega mõjutada Tartu rahukõneluste käiku. 28.-30.12. 1919- Punaarmee viimased meeleheitlikud otserünnakud takerduvad Eesti sõjaväe kaitses. 31.12. 1919- Tartus kirjutatakse alla Eesti-Vene vaherahulepingule ning parafeeriakse kokkulepped vastastikue tunnustamise, riigipiiride ja tagatiste kohta. Jaanuar 1920- jätkub rahuläbirääkimiste teine voor Tartus. 03.01. 1920- kell 10.30. hakkab kehtima vaherahu. 2. 02. 1920- kell 00.45. kirjutatakse Tartus alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel. 4.02. 1920- Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ratifitseerib Tartu rahulepingu. 13.02. 1920- Asutav Kogu ratifitseerib Tartu rahulepingu. EFA 3-3698 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu allkirjad ja pitsatid. 02.02.1920.a. EFA 0-52369p Rahuleping nahkköites, mis saadeti Nõukogude Venemaale. EFA 3-3216 Rahulepingu esimene lehekülg allkirjadega EFA A-288-413 Eesti Vabariigi Asutava Kogu esimees August Rei rahulepingu ratifitseerimise aktile alla kirjutamas. Tallinn, 13.03. 1920.a. Autor: Parikas EFA 6-15 Tartu rahukonverentsi lõpukoosolek. Eesti delegatsiooni liikmed ja eksperdid (vasakult): A. Oinas, dr. Püümann, A. Birk, J. Seljamaa, J. Poska, kindral J. Soots, kolonel V. Mutt, A. Piip, R. Paabo. EFA 4-486 Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe rahulepingule alla kirjutamas. EFA 4-1158 Eesti rahusaatkonna esimees Jaan Poska rahulepingule alla kirjutamas. EFA A-288-414 Eesti Vabariigi peaminister Jaan Tõnisson rahulepingu ratifitseerimise aktile alla kirjutamas. Autor: Parikas EFA 0-52364p Eesti Vabariigi välisminister Ado Birk rahulepingu ratifitseerimise aktile alla kirjutamas. Autor: Parikas EFA A-288-410 Nõukogude Venemaa rahusaatkond rahulepingu allakirjutamisel (vasakult): 1. Šemjakin, 3. Benkendorf, 4. F. Kostjajev, 5. A. Joffe, 6. I. Gukovski, 7. Solts. Autor: Parikas EFA A-288-417 Ajakirjanikud rahulepingu sõlmimise ajal Tartus. Autor: Parikas EFA 0-30452p Eesti Vabariigi rahusaatkonna koosseis (05.12. 1919- 14.02. 1920) Eesti-Vene rahuläbirääkimistel (vasakult): Ants Piip, kindral Jaan Soots, esimees Jaan Poska, Julius Seljamaa, Mait Püümann. EFA 3-4207 Nõukogude Venemaa delegatsiooni liikmed A. Joffe, Kukovski ja Kostjajev Aia tänaval Tartus 01.02. 1920. EFA 3-4206 Nõukogude delegatsiooni liikmed Aia tänaval. EFA A-288-419 Rahuläbirääkimiste hoone Tartus Aia tänav 39. Autor: Parikas EFA 3-4205 Eesti Vabariigi delegatsiooni liige sõjaminister A. Piip ja ohvitser-ekspert Viktor Mutt (vasakul) Aia tänaval Tartus 01.02. 1920. [Tagasi]
	Eesti Filmiarhiiv	Ristiku 84, Tallinn 10318   tel 693 8613    faks 693 8611   E-post filmiarhiiv@ra.ee

& Turundusnõukoda