 |
| |
|
Otsing Filmiarhiivist |
|
|
| |
|
tekstiotsing veebilehe sisust.
NB! Siit ei leia andmeid filmide ja fotode kohta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konstantin Märska "115"
Eesti esimese operaatori— Konstantin Märska sünnist möödub tänavu 115 aastat ning surmast 60 aastat.
Tutvustamaks teda lähemalt, toome siinkohal ära katkendid Lauri Kärgi artiklist, mis kirjutatud Märska 100. sünniaastapäeva puhul.
“Filmimehe elu Eesti Vabariigis”
Konstantin Märska 100
Konstantin Märska sündis 28. mail 1896 Saaremaal, samal aastal, mil kinematograafia Eestimaale jõuab. Filmimehe karjääri alustas ta teismelise noorukina Kuressaares kinomehaaniku abilisena. Kinopisik oli nii suur, et esimesed filmiülesvõtted olevat Märska omaehitatud kaameraga teinud juba 15aastaselt. Koos vend Theodoriga olid nad 1919. aastal «Estonia-Filmi» ühtedeks asutajateks. Theodor emigreerus peatselt Ameerikasse, 1925. aastal sõitis ka Konstantin ära Saksamaale, töötas seal «UFA» ja «Paramount’i» operaatorina, kuid naasis siiski 1928. aastal jälle kodumaale - sooviga kasutada omandatud kogemusi ka meie endi filminduse edendamiseks. Lisaks varasemale Eesti esimesele täismahus mängufilmile «Mineviku varjud» (1924) valmivad Märska osalusel nüüd mitmed mängufilmid, näiteks «Dollarid», «Vigased pruudid», «Jüri Rumm» (kõik 1929), aga ka meie esimesi helifilmikatsetusi «Kuldämblik» (1930). Samuti on Märska edaspidi «Eesti Kultuurfilmi» mitmete kroonikafilmide jäädvustajaks. Märskast kujuneb meie tolle perioodi kesksemaid filmiloojaid, üks isikupärasema käekirjaga kaameramehi. Surm tabas jäägitult filmile pühendunud tööhoos Märskat 30. augustil 1951.
Ei erinenud teiste filmitegijate saatusest kuigivõrd ka Märska oma. Näiteks «Vigased pruudid», mille puhul Eduard Vilde on isegi soovi avaldanud filmimise puhul ateljeesse külaskäiku teha, et tarviliste seletuste ja nõuannetega teose õiget iseloomu alal hoida ning millesse kriitika suhtus tegelikult üpriski heatahtlikult. 1929. aastal pöördub Märska haridusministeeriumi poole ettepanekuga film kui Vilde ekraniseering ära osta, ministeeriumi vastus on aga napisõnaline - «pole krediiti». Korraldati koguni oksjon, mis esimesel katsel, kui filmi alghinnaks oli määratud 60 krooni, ebaõnnestus. Teisel katsel alustati pakkumist kõigest 2 krooni ja 50 sendi pealt, lõpphinnaks kujunes aga 18 krooni ja 15 senti.
Ometi ei peata pidev rahanappus Märska filmihuvi ja tema leidurivaimu. Helifilmi tulekul üritab ta seda Eestimaalgi teha ning käib «Kuldämbliku» ekraanikujutist ise Tallinna kinodes heliplaadilt kostva lauluga sünkroonis hoidmas. 1930ndate keskel aga katsetab Märska intensiivselt kodumaise helifilmiaparatuuri loomisega. Algul edeneb töö jõudsalt, jõutakse isegi proovivõteteni, kusjuures meie aparatuur peab tulema Klangfilmi omast 2 korda väiksem ja 5 korda kergem. Ent lõpusirgele paraku ei jõuta, kui selleks mitte pidada finantspinnal tekkinud konflikti Märska ja «Eesti Kultuurfilmi» vahel.
Märskat võib pidada nö. sündinud filmioperaatoriks, kes näeb kõike ja jõuab kõikjale (nagu kõlas üks kunagisi filmireklaame). Nii leiame ühest 1936. aasta «Päevalehe» numbrist pealkirja «Loomaohvritega tuleõnnetus Läänemaal» alt mitte palju väiksema kirjaga alapealkirja «Tulekahju filmiti operaator Märska poolt». Kummatigi sünnib sellistest kõikjale jõudmistest üksjagu pahandustki. 1934. aastal tahetakse keelata Märska poolt filmitud laevade «Lennuk» ja «Vambola» vanarauaks müümist kujutavate kaadrite linastamine.
Oleme küll rääkinud Märska tehnilisest taibust ja entusiasmist, ent Märska jäädvustatud kaadrid on hinnatavad ennekõike just kunstilises plaanis. Märska teeneid rahvusliku filmikunsti, just meie omamaise filmipoeetika kujunemisel oleks raske kuidagi üle hinnata. Tema operaatoritöö kunstiväärtuslikkus ei avaldu mitte üksnes mängufilmis, vaid üksiti kroonikakaadreidki jäädvustades. Seal vahest enamgi. Tema meisterlikule kaamerakäsitlusele on omane tundlik detailitaju, oskus märgata ja meeldejäävalt portreteerida erinevaid inimtüüpe, nagu näeme seda kasvõi mitmetes turureportaazhides «Eesti Kultuurfilmi» ringvaadete tarbeks. Märska «Vaated Osmussaarelt» (1937), 1930ndate aastate isikupärasemaid ja kunstiküpsemaid töid, kujuneb oluliseks tähiseks eesti filmiloos tervikuna.
Lauri Kärk
Artikkel ilmus 31.05. 1996.a. “Postimehe” Kultuuri lisas
|
 |
EFA 0-54788 Konstantin Märska 1920-ndatel. Autor teadmata |
|
|
 |
EFA 4-2543 Eesti esimese filmistuudio “Estonia-Filmi” reklaam. Konstantin Märska oli üks selle stuudio asutajatest. |
|
|
 |
EFA 0-143867 Fotograafid vennad Parikased, kellega loodud “Estonia-Filmis” sai alguse Märska operaatorikarjäär. Autor teadmata
|
|
|
 |
EFA 0-54789 Konstantin Märska 1920-ndatel. Autor teadmata
|
|
|
 |
EFA 0-54830 Eesti esimese filmistuudio “Estonia-Filmi” operaatorid (vasakult) Rudolf Unt, Konstantin Märska, V. Mannov.
Autor teadmata
|
|
|
 |
EFA 0-55568 Mängufilmi “Mineviku varjud” osatäitjad enne filmivõtteid
|
|
|
 |
EFA 0-55565 Kaader Eesti esimesest täismahus mängufilmist “Mineviku varjud”, mis valmis Märska osalusel 1924. aastal. Virve – Elsa Silber ja Uno – Eduard Türk
|
|
|
 |
EFA 0-54787 Märska “Eesti Kultuurfilmi” stuudios Tallinnas. Autor teadmata
|
|
|
 |
EFA 0-28213 Stseen Filmistuudio Konstantin Märska Filmiproduktsiooni mängufilmist “Vigased pruudid”— näitlejad vasakult: Georg Leies, Karl Laas, Joosep Koppel, Ly Seldönberg ja G. Miller 1929.a.
|
|
|
 |
EFA 0-28239 Stseen mängufilmist “Dollarid”, mille operaatoriks Märska oli— näitlejad vasakult: Tölp, Valtis, Tohhera, Laas.
Foto: Rekordi ateljee, 25.03. 1929
|
|
|
 |
EFA 0-171169 Filmistuudio Konstantin Märska Filmiproduktsiooni logo
|
|
|
 |
EFA 0-54777 Märska 1930-ndatel. Autor teadmata
|
|
|
 |
EFA 0-28228 Stseen Filmistuudio Konstantin Märska Filmiproduktsiooni mängufilmist “Jüri Rumm”— näitlejad vasakult: K. Laas, B. Borissov (klaasidega), Viirman, Suursööt, K. Hoop; paremalt esimene Holst, habemega Voldemar Päts. 1929.a.
|
|
|
 |
EFA 0-28235 Stseen Eesti esimesest helifilmist “Kuldämblik”— Märska ja Boriss Jaanikose koostöö 1930.a.
|
|
|
 |
EFA 0-54786 Operaator K. Märska 1930-ndatel. Autor teadmata
|
|
|
 |
EFA 0-14302 “Eesti Kultuurfilmi” operaatorid (vasakult) August Eljari, Voldemar Päts, Konstantin Märska, Armas Hirvonen
1936. aastal. Autor: K. Oras
|
|
|
 |
EFA 0-151933 “Eesti Kultuurfilmi” produktsioonijuhataja Edmund Martin (vasakul) ja peaoperaator Konstantin Märska demonstreerimas uut kaamerat “Arri”. Autor teadmata
|
|
|
 |
EFA 0-130631 Kaader filmist “Vaateid Osmussaarelt”, mille kohta Lauri Kärk on kirjutanud järgmist: “/…/1930ndate aastate
isikupärasemaid ja kunstiküpsemaid töid, kujuneb oluliseks tähiseks eesti filmiloos tervikuna”.
|
|
|
 |
EFA 0-130638 Kaader “Eesti Kultuurfilmi” filmist “Vaateid Osmussaarelt” (1937)
|
|
|
 |
EFA 0-54790 K. Märska vanaisa maja Vasalemmas, kuhu Märska pärast ümberehitusi elama asus. Autor teadmata
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
