"Sihtasutuse "Eesti Raamatufondi" poolt möödunud aasta ilukirjanduse, teaduse ja trükitehnilise toodangu auhindamised viidud lõpule ning reedel leidsid auhinnad Vabariigi Presidendi ja haridusministri poolt kinnitamist. Täna kell 10 hommikul teostus haridusministeeriumis auhindade väljaandmine laureaatidele haridusminister kolonel A.Jaaksoni poolt",
kirjutas ajaleht Postimees laupäeval 21.mail 1938.a.
"Olen aasta elanud Helsingis, kuid siis kolisin Oulunkülla., kus elasin neli-viis aastat. Seda mida mäletan hästi veel tänase päevani. See oli minule väga tähtis aeg kirjanduslikus mõttes, mil leidsin oma keele ja stiili. Olunküla sügised olid haruldaselt kaunid, siis tegin pikki jalutuskäike metsades. See üksinduses veedetud aeg oli minule väga tähtis... Olen valede paberitega ületanud vene keisririigi piiri kümme korda ning kodus käisin pagulasperioodil kokku kuusteist korda. Soomes elades tutvusin sealse kultuurielu, arhidektuuri, muusika-, teatri- ja kirjanduseluga
Teises katkes kuuleme F.Tuglase elust varjunimede all.
Kirjanik ei kasutanud, mitte ainult teiste identiteete, vaid tema nime all esines mõnikord ka Oskar Luts:
Käesoleva märtsikuu kestel oli põhjust meenutada kahte suurt meie kirjandusloos.
F.Tuglase sünniaastapäeva tähistati märtsi alguses, M.Underi sünnist möödus 27.märtsil 127 aastat
Esimakordselt salvestati F.Tuglase loomingut heliplaadile 6.aprillil 1966.a.
Alustanud novelli kavandiga Siil (1901), jäi viimasena töölauale lõpetamata käsikiri Kutsuv rada . Nende vahele jäi piltlikult
tööpäev, mis kestis 70 aastat
F.Tuglase loomingut saab kuulata ka K.Aderi autoriplaadilt
F.Tuglas määrati Eesti Panga poolt auhind rahalise preemia näol uudiskirjanduse kategoorias Väikese Illimari 1. ja 2.osa eest.
Teadustööde kategoorias pälvis auhinna prof. J.Kõpp tänaseni hinnatud "Laiuse kihelkonna ajaloo eest" (fotol F.Tuglas esireas paremalt kolmas, J.Kõpp esimene) foto: Kalm, A.
F.Tuglas meenutab muljeid oma varasemast lapsepõlvest ja nende kajastusi hilisemas loomingus.
"Seitse venda" avaldati esmakordselt eesti keeles 1924.aastal. Seda tõlget on erinevatel aegadel välja antud ligemale kümme korda
F.Tuglas meenutab A.Kivi teose tõlkimist eesti keelde, märkides ühtlasi hämelaste omapärast huumorit (helisalvestus soome keeles):
1971.a. anti välja autoriplaat "Muutlik vikerkaar", mis sisaldab F.Tuglase miniatuure näitlejate esituses
1917-1920 tegutsenud kirjandusliku ühingu Siuru liikmed: (vasakult H.Visnapuu, A.Gailit, M.Under, F.Tuglas ja A.Adson.. foto: P.Parikas, Tartu 1917
Marie Under - eesti luuletaja.
foto: P.Parikas, enne 1940
M.Underi 50.sünnipäeva tähistamine Estonia kontsertsaalis. 1.reas (paremalt) M.Metsanurk, 2.A.Alle, 5. A.Adson, 6. M.Under, 2.reas (keskel) F.Tuglas,
Tallinn 30.03.1933.
F.Tuglas ENSV rahvakirjanik 1961.
Autor S.Migdal
* * *
1944.aastal koos abikaasaga Rootsi põgenenud M.Under avaldas pagulaspõlves kaks luulekogu, lisaks arvukaid tõlkeid.
Kui kodumaal polnud võimalik poetessi täielikult maha vaikida, siis Rootsis ja mujal elanud eestlased pidasid M.Underit meeles nii tema juubelitel kui muudel puhkudel kõikjal eestlaste keskustes.
1976.aastal Stockholmi Eesti Naisringi ettevõtmisel pandi kokku helilint, mis oli pühendatud M.Underile. Sellel luges luuetusi pagulasteatri säravamaid tähti, lavastaja, kuulsa Paul Pinna tütar ja Pinna-Stuudio juht Signe Pinna-Jürgenthal.
Salvestatud 18.10.1976.
Järgmisel helisalvestusel kõneleb Helmi Rajamaa M.Underist, millele toetudes ilmus luuletaja 100. sünniaastapäevaks Stockholmis brožüür "Marie Under inimesena". Autor meenutab poetessi varasemaid mälestusi lapsepõlvest, kokkupuudetest kirjanikega (E.Vilde jt), M.Underi esimesest abielust, oludest, kokkupuudetest Ants Laikmaaga. Samuti elust Allika tänaval ja Tartu maanteel Tallinnas, tutvumisest Artur Adsoniga, Siuru koosolekutest, J.Semperist, J.Varesest, F.Tuglasest ja majast Nõmmel. Juttu tuleb esimesest luulekogust, aga ka kuuldustest linna peal Pikal tänaval asunud Siuru "staabi" kohta, luuletaja huvidest ja inspiratsiooni allikatest. Adsoni ja Underi loomingu vastastikust mõjust, M.Underi hoiakutest ja hobidest tavaelus. (helisalvestuse kestus: 00:49:05)
Marie Under lähedaste keskel kodus
juubeli ajal Stockholmis 1958.
foto M.Lepper
Nagu eespool mainitud, polnud võimalik M.Underit täiesti maha vaikida ja tema loomingut sai välja anda valikuliselt. Käesolev helinäide on pärit esimeselt M.Underi loomingut sisaldavalt heliplaadilt, tagasihoidliku pealkirja all: "M.Under (s.1883). Valik luulet" (1969.a) Järgmine M.Underi luuletustega heliplaat ilmus alles tosina aasta pärast, peale poetessi surma ("Marie Under. Ballaade").
